Lapse söömine 15.01.17 / Lastehaigused

Arst vastas:

dr Tiia Voor

Pediaater

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik

Tere!
Isutus on väikelastel sage probleem. Ägeda haiguse ajal on laps loomulikult isutu. Kuid ka rõõmus ja tervena tunduv laps võib olla aeg-ajalt isutu. Lapsed söövadki vahel vähem ja kipuvad ka toite valima. Nagu Te isegi kirjutate, olete lasknud lapsel tunda tühja kõhtu, et isu tekiks. Tõepoolest, nagu vanasõnagi ütleb, on tühi kõht kõige parem kokk. Selleks, et kõht saak toidukordade vahepeal tühjaks minna, tuleb esmalt kehtestada kindlad söögiajad ja nende vahele ei tohi pakkuda ühtki toitu, snäkki ega mahla, magusaid jooke, piimatooteid. Üks isutuse põhjus on see, et laps joob toidukordade vahel või öösiti piima, keefirit või mahla ja selline harjumus tuleb kiiresti lõpetada. Kui ei teki näljatunnet, sööb laps ka järgmisel toidukorral vähe. Janu kustutamiseks on parim puhas vesi.
Ka ei tohiks söögi ajal lapsega mängida ega teleka või nutiseadmetega tähelepanu kõrvale juhtida. Lapse isule mõjub tavaliselt hästi isiklik väljakujunenud söögikoht, lapse oma tass, taldrik ning lusikas.
Kui laps ei taha süüa, siis ei ole vaja teda sööma sundida.
Tükilise toidu korral võiks olla tükid väiksed ja last harjutada ikkagi tükilist toitu sööma. Millalgi ta harjub sellega. Ka soovitatakse isutule lapsele pakkuda nö näputoitu ehk siis sööki, mida laps saab ise oma kätega süüa. Toit peab olema mitmekesine, kuid korraga ei ole vaja liiga suurt sortimenti lauale või taldrikule panna.
On lapsi, kes vaatamata sellele, et neil on kindlad söögiajad ja toidukordade vahel näksimist ei ole, söövad ikka vähe. Nende laste toidule soovitatakse lisada toidu sisse kas võid või õli või koort, et laps saaks väikese toidukogusega rohkem energiat. Mõned lapsed hakkavad lasteaias koos teistega paremini sööma.
Vahel tahab laps toidust keeldumise abil saada vanema tähelepanu. Sellisel juhul ei tohiks lapse peale häält tõsta ega sundida teda sööma - söök ei ole karistus- ega premeerimisvahend. Toidukord ei tohiks kesta tavaliselt üle poole tunni.
Liikumine ja eriti värskes õhus liikumine parandab söögiisu.
Oluline näitaja on ka lapse kasv ja areng. Kui laps on rõõmus, kasvab,areneb eakohaselt, siis järelikult suurt probleemi ei ole ning lapse päevane toiduhulk katab tema vajadused. Kui olete ikkagi mures, kas laps saab piisavalt kõiki toitaineid, siis tasuks paari päeva jooksul üles kirjutada kõik lapse söögid/ joogid ning näiteks nutridata andmebaasist vaadata, kas toit vastab vajadustele.
D-vitamiini peaks aama kõik lapsed kuni 2-aastaseks saamiseni (Devitoli 5-7 tilka päevas) ja see ei mõjuta lapse isu.

Edu soovides,
Tiia Voor

Kas see arutelu oli kasulik?