Sünnitusjärgne depressioon? 13.06.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.
Ma ei tea, kas on õige Teid tülitada. Ma ei tea sedagi, miks ma üldse kirjutan. Löristan nutta, mu aastane laps surub oma pead mu põlvele ja hüüab emme-emme, aga mina... ainus emotsioon on, et saaksin ma ometi nii, et hommikul enam ärkama ei peaks. Vabandan, kui kirjas on tähevigu, ma ei suuda lihtsalt nuttu peatada.Nagu tavaliselt ikka.
Aasta eest sain emaks, 35-aastaselt. Olin seda väga oodanud, mu elukaaslane ja lapse isa samuti. ta on ütlemata hea inimene, kellest ma väga hoolin. Aga ta ei saa aru, mis minuga toimub. nagu tegelikult ma isegi. Laps sündis kesrilõikega, viimasega kaasnesid komplikatsioonid. Kui meid teise päeva õhtul intensiivpalatist perepalatisse tõsteti, oli esimene suur nutuhoog. ma ei saanud käia, kummardada, istuda, last tõsta. ja mu mobiiltelefon kukkus kaugele voodi alla. Sattusin paanikasse: ei saanud mehele teatada, et ta mulle appi tuleks, üksi aga ma hakkama ei saanud ja keegi sünnitusmajades vastsetele emadele abiks ei ole. Nutsin kõva häälega ja lörinal, laps karjus.
Kui me koju lõpuks saime, olin ma surmani väsinud. Polnud saanud pärast lapse tundi isegi 2 tundi järjest magada. njutsin kogu aeg, laps karjus, mees oli nõutu. Kõik, kellelt julgesin abi paluda, vaatasid mind näoga "sa peaksid õnnelik olema". Hiljem ei julgenud abi paluda. Kui laps sai viie kuuseks, kukkusin kokku. Otseses mõttes: prantsti maha pikali. Perearst diagnoosis rauanappuse ja üleväsimuse. rauasöömisest läks laps paiste ja üleväsimuse vastu polnud abi loota kuskilt, nutuhood jätkusid, lisandusid raevuhood.ma karjusid valimatute sõnadega rööliva lapse peale. karjun siiani. Mul on südamest kahju oma lapsest, kes vajaks head ja hella ema, mina seda ei suuda. Täna pakkisn lapse vankrisse ja läksin ühte vanalinna välikohvikusse, et juua õlut, sest avastasin hiljuti, et nii on natuke kergem. Hästi paha tunne on silmanurgast piiluda, et äkki läheb mingi sotsiaalametnik mööda, kelle tähelepanu paelub joviaalne ema ja tühjade õllekannude rivi. Aga sellest saab üle. Koju jõudes aga saabus ahastus. Mis siis nüüd, kas kõigele lisaks saab minust alkohoolik? Mis saab mu lapsest? Puhkesin nutma, nüüdseks olen nutnud viis tundi. Tahtsin helistada sõbrannale, aga ei julge. Mis minuga toimub, mida ma tegema pean? Ma tahaksin elada normaalset elu, olla hea ema ja partner, aga ma ei suuda. Hommikul ärgates on pisarad silmis ja unistan vaid sellest, et mitte ärgata. iga lapse tuju ajab mind vihale ja ma hoian end jõuga tagasi, et talle mitte kallale minna.olen ta peale karjunud nii,e t ta hirmust võpatab ja nutab. Hiljem on südametunnistuse piinad ja nutt- mul on lapsest nii kahju. Eile pakkisin asjad. Nüüd on mul nurgas kott ja ma tean, et kui asi läheb väga hulluks, siis ma võtan selle õlale ja lähen igaveseks. Miks ma kirjutan? Mul on nii kahju oma imearmsast tütrest. Parim, mis ma praegu tema heaks saan teha, on leida keegi, kes ta eest hästi hoolitseks. Muidugi ma loodan, et asjad lähevad paremaks, just seepärast ma kirjutangi. Kui laps oli 6-kuune, käisin Viruplatsi keskuses psühhiaatri juures. Ta saatis mu ära ülesandega laps rinnast võõrutada, et siis antidepressante kirjutada. Mina seda ei suutnud. See oli ainuke viis, kuidas röökiv laps üldse mingiks ajaks vakka ja magama saada. Nüüd on rinnaga toitmine ühele poole saanud, kuid doktor selles arstikeskuses ameti maha pannud.Psühhiaatriakliinikusse ma pöörduda ei taha, sealsete registratuuritöötajatega on mul varasemast ajast ebameeldiv kogemus. Eks ka järjekorrad peletavad. Nii ei oskagi ma enam mitte midagi peale hakata.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Andke laps paariks tunniks isa hoolde ja puhake kodus või minge välja jalutama. Vanavanemad appi, et saaksite veidi vaheldust. Koos lapsega rohkelt väljas - jalutuskägud pargis jne.
Apteegist rahustvat teed.
Sünnitusjärgset depressiooni ikka on, peale keisrit ja telefonilugu eriti.
Lugege Spocki raamatut - rahustab. Ja siis (vajaduse püsimisel) tulge vastuvõtule.
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Miks ma vihkan ennast?

Pärast esimese lapse sündi 5a tagasi oli mul sünnitusjärgne depressioon. Perearst suunas mind pidevalt, et mine sinna ja sinna ja saad abi, aga ma ei tunnistanud seda probleemiks endale.
Aasta ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Järjekorrad pikad ja üleliigset raha mul pole..
= mõlemad on seotud meie ühiskonnaelu korraldusega, selle muutmiseks on vajalik see, et oleksime kõik ühiskondlikult aktiivsed. Vaid ühiskondlik ...

Loe edasi

Sünnitusjärgne depressioon

Tere
Mul diagnoositi 3 aastat tagasi sünnitusjärgne depressioon psühhiaatri poolt. Jätsin tookord ravi pooleli, aga läksin aasta eest tagasi, sest olukord oli läinud hullemaks. Mulle kirjutati jälle ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Antidepressante on palju, vaja leida teile sobilik. Ravimit võttes ei tohi enesetunne halveneda, ei tohi - paremaks peab kõik muutuma!
Ainult tableti neelamisest ei aita, vajalikud on harjutused ...

Loe edasi

Depressioon ja ärevus

Tere, mul diagnoositi sünnitusjärgne depressioon, tarvitasin Cipralexi, peale 3 kuud kasutamist lõpetasin,sest enesetunne oli hea.Mõne aja pärast tekkisid unehäired, arst arvas, et ravi lõppes liiga vara ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ei väsi kordamast - ainult rohuga ei saa. vt. Enneti ristkülik diagonaliga ja "uued prillid" printsiipi. Vt ja siis rakenda.
Rohi mõjus hästi, järelikult sobib.
Head harjutamist,
Jüri ...

Loe edasi

synnitusjargne masendus

Tere,
Mul on 10.kuune poeg.Ma hoian vaga oma last ja olen vaga 6nnelik tema yle,aga kannatan koguaeg pideva masenduse all,olen 10kuud ainult lapsega kodus olnud,ei taha valja isegi jalutama ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sünnitusjärgne masendus (depressioon) on olemas küll. See tekib sünnitusjärgsel perioodil, ca 4-6 nädala jooksul. Muus osas vaadeldakse seda nagu ikka depressiooni. Mis siis põhjuseks? Ei oska-julge puhata, ...

Loe edasi

Seroquel, Cipralex ja rasedus

Tere!

Olen 8 kuuse poja ema ja mul oli sünnitusjärgne depressioon, mille raviks võtan Seroqueli ja Cipralexi. Vaatamata spiraalile olen uuesti rasestunud (rasedus on u 3-4 nädalat). Sooviks ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Nii Seroqueli (miks seda rohtu määrati?) kui ka Cipralexi puhul on vajalik pidada nõu teie raviarstiga.
Kuldreegel - raseduse puhul on kasuliku ilma rohuta.
Tervitades,
Jüri O.-M. ...

Loe edasi

Sünnitusjärgne deprsessioon

Tere,

Peale lapse sündi sain sügava depressiooni, mis tipnes rinna piima kadumisega ( seda ei tulnudki õieti) ja Prozaci võtmisega 3 kuud. Kuigi mu raviarst väitis, et Prozac ei mõju ainevahetusele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Sünnitusjärgseid depressioone ja sellega seostuvat kaaluprobleemi esineb. Prozac (fluoxetin) kaaluprobleeme ei tekita. Aga inimorganism on salapärane ja ühest antidepressandist seega ilmselt kõihile ei ...

Loe edasi

Väljaravimata sünnitusjärgne depressioon

Algas viis aastat tagasi. Väga raskekujuline depressioon diagnoositi. Sain ravi, kuid....kui olen proovinud koos arstiga seisundi paranedes ravi lõpetada, pole sellest midagi välja tulnud. Depressioon ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Soovitan Teil tulla vastuvõtule. Arvan, et kirja teel soovitatu ei pruugi kõige tõhusam olla. Vestlusega saame murepilti täpsustada, kehakaalu dünaamikas selgust saada, Teie hingeelu "sisemustrit" veidi ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: