Xanaxi järelmõju 28.07.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Väga pingelisel perioodil tööl (puutusin pidevalt kokku kriisiolukordadega) hakkasin võtma rahustina aeg ajalt ebaregulaarselt (vahel kord nädalas, siis ca kuu vahet, siis 2-3 korda kuus, siis ca kuu vahet, siis võib-olla jälle natuke segadamini - ja nii umbes aasta vältel) 0,5 tbl Xanaxit. Mõjus hästi, tegi rahulikuks, kriitikat oli kergem taluda, ärevus ei hakanud kriitilistes situatsioonides segama jne. Nüüd olen selle ravimi võtmise lõpetanud, kuna märkasin, et ravimi toimel on oluliselt langenud minu reaktsioonikiirus, olen muutunud emotsionaalselt tuimaks ja mõttetegevus on aeglustunud (varem reageerisin kiiresti, analüüsisin kiiresti, nüüd nagu "asjad ei jõua enam kohale", olen "udu sees", tekib mõttekramp, teatud apaatsus, ei oska kiiresti ja õigesti tegutseda jne). Kas selline Xanaxi kõrvaltoime on normaalne ja kas minu reaktsioonivõime taastub või ongi ravimi eesmärk muuta inimene püsivalt "tuimaks" (tegemist eelkõige kiir-paanikaravimiga). Kas on võimalik, et ravim muutis kuidagi keemilist tasakaalu aju? Või tekkis sellest sõltuvus ja nüüd on tegemist "pohmelusega", mis läheb üle? Tean veel ühte tuttavat, kes on "hädaabina" kasutanud aeg-ajalt Xanaxit ja kes käitub nüüd nagu elaks ta emotsionaalselt skafandri sees. Tänan vastuse eest, N31

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Rohust samm-sammult loobuda; harjutused tegevuskavasse (viis rühma, alustada minu Palve-Meditatsiooni harjutusest); uued hoiakud. (vt. minu ristkülik diagonaaliga ja..., vt. varasemaid).
Korralik puhkus annab sisemist kindlust.
Sõbrasuhe.
Konkreetsemad elusihid.
Milles olen andekas, milleks olen siia Ilmamaale sündinud?
Probleemid elus on lahendamiseks, mitte Xanaxiga "katmiseks."
Linnutee tähistaevas on kaunis, elutee Ilmamaal veelgi kaunim.
Mõnusat sammumist enda sihtide poole, tähtede poole.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?