Ärevushäire/südame rütmihäired 22.10.24 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist, mul on selline mure et mul esineb südamega seotud ärevust. Südame vahelöögid on juba olnud 3 aastat ja kardioloogil käinud sellega ning ravi peal.Kevadel muutus olukord hullemaks mil tundsin peapööritust ja sellega tekkis paanikahoog, millele järgnes süda läks rütmist välja.Peale selle sündmuse mõtlen koguaeg südamele ning nende vahelöökidele,katsun koguaeg pulssi ja hommikuti ärgates mõtlen esimese asjana et mitu korda mu süda vahelööke teeb täna.Ärevus süvendab vahelööke ning möeldes nendele läheb hingamine ka raskeks.Olen varem antidepressante võtnud et ärevust kontrolli all hoida, esimest korda kirjutati 2 aastat tagasi escitalopram.Kuna see rohi tegi mind närvilisemaks siis vahetati Zoloftile, siis väga probleeme ei esinenud ja vahelööke oli üksikud päevas(jätsin rohu kuna tundsin ennast paremini pärast 5 kuud võtmist). See suvi proovisin uuesti alustada escitalopramiga kuna arvasin et äkki vahelöögid on tingitud ärevust ikkagi,aga seekord läks asi hullemaks ja süda läks rütmist välja mitu korda päevas. Jätsin selle rohu võtmise ja rohkem pole julgenud antidepressante võtta. Kardioloog arvab et vahelöögid on tingitud närvisüsteemi probleemist. Ei oska midagi ette võtta ja ei tea kas antidepressante tasub võtma hakata enam. Äkki oskate nõu anda mulle? Aitäh

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda.”Põhiprobleemid algavad aga ikkagi sellest, et inimesed ei oska töö- ja puhkeaega jagada ja vajakajäämised ühes või teises valdkonnas eskaleeruvad suuremateks. ühe olulise faktorina märkimist väärt on ka inimese füüsiline seisukord. Aastakümneid tagasi olid inimesed aktiivsemad ka füüsiliselt ja see omakorda lahendas inimese sees tekkivaid pingeid. “Tänapäeval on nii, et hommikul istud, päeval istud ja õhtul istud. Siis pannakse jalgratas auto peale ja sõidetakse Lõuna-Eestisse, autos istudes ja lõpuks võetakse ratas autost välja ja jälle istutakse, sedakorda küll sadulasse,” et vähese liikumisega ei ole võimalik kogu stressi ja pinget kuidagi organismist väljutada nii palju, et sellest kasu oleks. On selline asi nagu respiratoorne arütmia (pulss/südame rütm sõltub/mõjutatakse hingamisrütmiga. Kui inimene seda ei tea, siis kardetakse alusetult sügame rütmihäiret, tegelikult on suur mõjur Respiratoorne komponend. Kerged-mõõdukad kehalised harjutused on kasuks. Stressi alandavad harjutused on kasuks.
Harjutamine-eluviis on põhivahend tervenemisel, psühhofarmakon on abivahend.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?