Kas aspiriiniga saab ravida Alzheimeri tõbe?
Tartu Ülikooli farmakoloogiadoktorant Katrin Sonn kirjutas Tartu Ülikooli korraldatud Eesti doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile esitatud loos, et Alzheimeri tõbi on pöördumatu, ravimatu kesknärvisüsteemi haigus, mis väljendub aeglaselt, kuid püsivalt süvenevas mälu häirumises.
"Kujuta endale ette päeva, mil sa ei tea, kas hetke pärast mäletad veel, millest just äsja rääkisid, oskad öelda, mida sõid hommikusöögiks või leida iseseisvalt koduteed. Just selline võibki olla miljonite Alzheimeri tõbe põdevate haigete argipäev," vahendab teadusuudiste portaal Novaator Katrin Sonni artiklit.
"Mäluhäire süvenedes vähenevad aegamööda ka haige iseseisvus ja võime eluga toime tulla. Haiguse lõppjärgus esineb tavaliselt probleeme ka mõtlemises, suhtluses ja emotsioonide talitsemises. Alzheimeri tõbi on seega raskeks koormaks nii haigetele endile, nende pereliikmetele kui ka ühiskonnale tervikuna," kirjeldab Katrin Sonn.
"Oli ju ennegi leitud seos, et põletikuvastaseid ravimeid tarvitanud inimeste risk Alzheimeri tõppe haigestuda oluliselt väiksem kui üldelanikkonnas. Paljulubavad kliinilised katsed Alzheimeri tõve ravimiseks põletikuvastaste ainetega ei toonud aga oodatud tulemusi. Praeguseks on selgunud, et Alzheimeri tõve korral ajus arenev põletik on märksa keerulisem kui varem arvati," selgitab ta.
"Seega on asjatu loota, et igapäevane aspiriini tarvitamine võimaldaks Alzheimeri tõbe päriselt ennetada või ravida", kirjutab Sonn.