Kuulmispiirangud takistavad 40 000 inimese elu
Eestis on 40 000 inimest, kes ei kuule isegi kuulmisaparaadiga küllalt hästi või neil lihtsalt ei ole seda, kirjutab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Mare Ruuge.
Eesti Terviseuuringu käigus tehtud uuringus küsiti, kas inimene kuuleb selgesti, mida räägitakse vestluses mitme inimesega ilma kuulmisaparaadi või muude kuulmist abistavate vahenditeta. Kui vestluspartnereid on üks, saab see inimene vaegkuuljale pühendada kogu tähelepanu ja nii on vestlust ühe inimesega mõnevõrra parem jälgida kui osaleda vestluses mitme inimesega. Kokku oli neid, kes ei kuulnud - 7,5%.
Kui nägemise küsimuste puhul ilmnes vastustest, et valdav osa neist, kes lähedale või kaugele palja silmaga ei näinud, nägi piisavalt hästi, kasutades prille või muid abivahendeid, siis mittekuuljatest kuulis kuulmisaparaadiga piisavalt hästi 30%, 12% ei kuulnud ka aparaadiga piisavalt ning koguni 58%-l ei olnud mingeid kuulmise abivahendeid. Kõige vanemas vanuserühmas ulatub mittekuuljate osakaal peaaegu 30%-ni. Mittekuulmise põhjuseid uuringus otseselt ei küsitud.
Kaaludes saadud tulemusi rahvastikule, selgub et kuulmisraskustega on isegi kuulmisaparaati kasutades 3,6% Eesti rahvastikust vanuses 15–84 a.
Kuigi kuulmisraskustega inimeste osakaal vastanutest oli tunduvalt väiksem (7,5%), oli see tunduvalt halvemini kompenseeritud (vaid 30%). Nii on nägemis- ja kuulmisraskustega inimeste osakaal rahvastikus üsna ühesuurune.
Uudis refereerib Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütiku Mare Ruuge poolt koostatud artiklit „ Tervis ja igapäevane toimetulek”, mis on osa mai Eesti Arsti vahel ilmuvast Tervise Arengu Instituudi poolt ettevalmistatud põhjalikust Eesti Terviseuuringust 2006.
Kas see artikkel oli kasulik?
