Kas hirm põhjustab kukkumist?
Värske uurimuse kohaselt on eakatel, kes kardavad väga kukkumist, suurem kukkumise tõenäosus – isegi kui nende tervis on suhteliselt hea ja kehalistest teguritest sõltuv kukkumisrisk väike.
Seevastu nendel, kelle kehaline risk on suurem, kuid kes ei muretse nii palju kukkumise pärast, on kukkumise tõenäosus väiksem, kirjutab Guardian.
Kukkumiste ennetamisel on vanurite liikumisvõime, tervise ja iseseisvuse säilitamisel suur osa. Paljud eakad on sunnitud kodust lahkuma ja elama hoolekandeasutuses, kuna nad on kukkumise tõttu vigastada saanud või hirmul. Kukkumine võib põhjustada selliseid traumasid nagu puusaluu mõra, mille tagajärjel sureb igal aastal palju vanureid.
Teadlased uurisid 500 meest ja naist vanuses 70–90 eluaastat. Nad hindasid nende kehalistest teguritest tulenevat kukkumisriski, küsisid, kui tõsiseks vanurid ise oma kukkumise ohtu peavad, ja jälgisid neid aasta jooksul, et registreerida kõik kukkumisjuhtumid.
Umbes kolmandik uuringus osalenutest olid võrreldes kukkumisriskile antud hinnanguga selle ohu suhtes kas ülemäära optimistlikud või pessimistlikud.
Eakatel, kelle kehaline risk oli hinnatud madalaks, kuid kes kartsid kukkuda, oli palju suurem tõenäosus kukkuda kui nendel, kes kuulusid küll samasse riskirühma, kuid ei tundnud suurt hirmu kukkumise ees.
Kukkumishirmu näisid suurendavat sellised tegurid nagu depressiooninähud, enesehinnangu kohaselt kehv tervis, madalam elukvaliteet ja ärevushäired. Eakad, kes kartsid kukkumist vähem, olid suurema tõenäosusega aktiivse eluviisiga ja võtsid väiksema tõenäosusega tasakaalutunnetust mõjutavaid ravimeid, nende elukvaliteet oli kõrgem ja nad hindasid oma üldist tervislikku seisundit heaks.