Käimisraskusi on 11% Eesti rahvastikust

Käimisraskusi on 11% Eesti rahvastikust

Eestis on 124 000 inimest vanuses 15–84 a, kellel on liikumisraskusi, kirjutab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Mare Ruuge.

Uuritud erinevatest tegevustest valmistavad kõige rohkem raskusi põlvili laskumine ja kummardamine ning järgnev tõusmine, mida suudab ilma abita vaid vastavalt 73% ja 80% vastanutest.

Tasasel maal abivahenditeta käimine valmistab raskusi ligikaudu 8%-le küsitletutest ja seda ei suuda üldse 5%, trepist käimine on keeruline 12%-le ning võimatu 4%-le vastanutest.

liikumine

Vaadeldes käimisega seotud toimetulekut vanuseti, on näha, et alates 60. eluaastast toimub suhteliselt järsk liikumispiirangute suurenemine. Viimases vanuserühmas ulatub inimeste osakaal, kes kummagi tegevuse juures on abivahenditeta raskustes või ei tule üldse toime, juba 60% lähedale.

Kaaludes saadud tulemusi rahvastikule, selgub et käimisraskusi on 11,0%-l Eesti rahvastikust vanuses 15–84 a. Jälgides muutusi vanuserühmades, paistab silma, et eriti tempokalt suurenevad liikumisraskused juba alates 60. eluaastast.

Uudis refereerib Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütiku Mare Ruuge poolt koostatud artiklit „ Tervis ja igapäevane toimetulek”, mis on osa mai Eesti Arsti vahel ilmuvast Tervise Arengu Instituudi poolt ettevalmistatud põhjalikust Eesti Terviseuuringust 2006.

Kas see artikkel oli kasulik?