isheemiatöbi 21.05.03 / Perearst

Külastaja küsib:

Sooviksin teada isheemia töve kohta,kui see on 50.a. naisel ja kaugele arenenud nii,et saab ainult tabletiga leevedada.Mis sellega kaasneb,kas on mingi vöimalus sellest vabaneda vöi on see surmaga löppev haigus?

Arst vastas:

Madis Veskimägi

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tervist
Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul on kahjustunud südame lihast verega varustavad arterid, neid nimetatakse ka pärg ehk koronaararteriteks. Arter on ahenenud ja ei suuda piisavalt osa südame lihasest varustada hapniku ja toitainete rikka verega.
Haigus võib alata meestel 40-50 aastaselt naistel veidi vanemas eas. Haiguse kõrghooaeg jääb 60-80 eluaasta piiresse. Haigus võib avalduda mitut moodi. Sagedasemat vormi nimetatakse stenokardiaks ehk rinnaangiiniks või rinna ahistuseks. Selle vormi korral tekib rinnakupiirkonda ebamäärane valuaistuing, nagu surve või ebamugavus mis kestab lühikest aega, minuteid. Valuaisting võib kiirguda kaela, õlga ja kätte. Vaevust kutsub esile füüsiline pingutus, külm õhk, psühhotrauma jm.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka südame puudulikusena. Südamelihas täpsemalt vasak vatsake ei suuda pumbata piisavalt efektiivselt verd suurde vereringesse, mille tõttu tekivadki vaevused. Selleks võib olla õhupuudus koormusel, jalgade tursumine, öine urineerimissageduse tõus.
Südame isheemiatõbi võib avalduda ka mitmete rütmihäiretena.
Südame isheemiatõve raskemaks avaldusvormiks on äge südamelihase infarkt. Tekkinud on osa südamelihase lõplik kahjustus. See avaldub tugeva rinna või ülakõhuvaluna, mis kestab üle 15-20 minuti ja ei taha taanduda seniste südamerohtude ( nitroglütseriin) mõjul. Südame lihase infarkt on u 1/3 juhtudel surmaga lõppev.
Südame isheemiatõbi on oma olemuselt krooniline haigus, mida ei ole võimalik kahjuks päriselt ära kaotada. Arstid kasutavad diagnoosimisel mitmeid võtteid:
1. Haige hoolas küsitlus, andmed haigustest suguvõsas
2. Südame kuulatlus, vererõhukontroll
3. Elektrokardiograafia
4.Koormuselektrokardiograafia( kardiogrammi registreerimine erinevatel koormustel)
5. Ehhokardiograafia ( südame vaatlemine "televiisoris", saades pildi verevoolust ja südamelihase kokkutõmmetest)
6. Südame veresoonte uuring ehk angiograafia. See on tõsisem uuring, mille teostamisel viiakse kontrastaine südame veresoontesse ja jälgitakse nende seisundit ekraanil
Südame isheemiatõbi 50 a naispatsiendil on harva esinev haigus. Küllap on seda diagnoosinud arst uuringute alusel. Kahtlusel on alati mõtekas seisundit täpsustada kardioloogi konsultatsiooni ja eelnimetatud uuringutega.
Haiguse ravi on eluaegne. Selleks kasutatakse ravimeid mis laiendavad südame veresooni ja muudavad südame töö rahulikumaks ja tõhusamaks. Ravis on oluline osa ka vere hüübivust vähendavatel ravimitel ehk antiagregantidel. Rahvasuus tuntakse neid südameaspiriini ehk verevedeldaja nime all.
Ainult rohtudest ei piisa. Ravi peab algama tegelikult riskifaktorite mõjutamisega: loobumine suitsetamisest, paras füüsiline koormus; veresuhkru ja kolesteroolitaseme kontroll ja mõjutamine vajadusel.
Südame isheemiatõvega haige peaks regulaarselt külastama perearsti ja kardioloogi, et täpsustada südame seisundit, teha vajadusel uuringuid, hinnata vererõhku ja vere suhkru ja kolesterooli sisaldust.
Kirjutada oleks veel paljustki.
Head tervist soovides Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Perearst

Tükk kaelal

Tere!
Nimelt avastasin hiljuti enda kaela pealt mingisuguse imeliku ja hästi väikse muhu, mida katsuda oli väga imelik ning teisel pool kaela sellist ei ole. Ma ei pannud seda enam tähele ja siis ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Kirjeldus omane väiksele lümfisõlmele. Jälgida 1 kuu, kui ära ei kao, siis perearst.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Juuste väljalangemine

Tere! Vabandan kui see teema ei kuulu Teie kategooriasse aga äkki oskate nôu anda. Mure siis juuste väljalangemisega, lisasin ka paar pilti. Olen selle murega pm terve elu maadelnud ja ükski arst pole ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Jah, selline hulk pole normaalne. Juustehaiguatega teglevad nii perearstid kui nahaarstid. Teie probleem keerukam, soovitan vastava kallakuga nahaarsti. Peanaha uuringud, analüüsid, vsstav ...

Loe edasi

Madal pulss ja madal vererõhk

Tere!

Periooditi tekib kummaline probleem, mis võib kesta kuni päeva-paar: järsku tekib nõrkustunne ja tunnen end uimasena. Kui mõõdan sel ajal pulssi ja vererõhku, siis on mõlemad võrdlemisi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Oletamine on raske Teile ja mulle. Soovitan nõu pidada oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Puukborrelioos

Tere!

Minu küsimus on järgmine:

Kui põdesin eelmisel aastal borrelioosi ja tänaseks IgG on normis aga IgM on 18 ehk piiripealne, kas siis pigem kahtlustada uut infektsiooni või ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Peab teadma korduvate analüüside väärtust, võrdlema. Koostöö oma perearstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

tüsistused sobimatust ravimist

Perearst kirjutas mulle koleterooliravimi simvacor 20mg, mida võtsin umbes kümme kuud. Varsti tekkisid mul rindkeres valud ja imelik lämbumistunne. Käisin perearsti juures, tegin vereanalüüsi ja saadeti ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetset vastust. Soovitan koostööd oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Vererõhk

Tere. usun ,et mu mure sobib teilt küsida ,asi selles ,et mul läks vererõhk umbes 6 aastat tagasi kõrgeks võimalik .et ka varem .. hommikul ärgates rõhk norm 130 /84 vahel vähem vahel veidi kõrgem kuid ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kuulake oma arsti, koostöö !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Pulss

Tere!

Kas miinimum pulss 62 rahulikus olekus ja liigutades maximum 115 on normaalne?
Tehtud on vereanalüüsid jms ning 24 tunnine südame holter ja need on korras olnud. (Tehti, kuna ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Seda nimetatakse funktsionaalseks häireks, haigust pole. Normaalne elu, parajalt trenni, joogivett, hea ööuni. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Nõgestõbi?

Tere. Mul on mure oma 87 aastase ema pärast. Praegu viibib ta haiglas kirurgia osakonnas aga mure on naha sügeluse ja punetusega. Arst ja õde kehitavad õlgu. Tundub, et teiste osakondadega ei konsulteerita. ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetseid ravisoovitusi. Arstid tegelevad esmalt raskemate tõbedega, siis nahamurega. Rääkige sellest neile.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Muhk sääremarjal, jalalaba rohekas sinine.

Tere.10 päeva tagasi tekkis sääremarjale mõne minutiga suur muhk (pea poole tennisepalli suurune). Paari päevaga taandus poole väiksemaks ja muutus valulikuks, läks sinakaslillaks. Nüüd on jalalaba ka ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Ilmselt tekkis veenilaiendi vigastusest nahaalune verevalum. Kui uusi ei lisandu, siis suureks mureks ei näe põhjust. Vajadusel koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis ...

Loe edasi

Krooniline gastriit.

Gastroskoopia uuring visuaalselt kõik korras.Histoloogiliselt esineb maolukutikoopas kerge krooniline gastriit,samuti väike intestinaalne metaplaasia fookus.
Kad see metaplaasia on vähiga seotud.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Metaplaasia on vähieelne seisund. Üldiselt jälgitakse seda, 2 a tagant maouuringuga. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,

Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: