| Mudaravi toimib mitmel erineval moel.
Soojustoime. Oma koostise tõttu mahutab muda palju soojust ja hoiab seda kaua. Mudamähistes toimub kudede sügav läbisoojenemine. Koos sellega rohkeneb kudede verevarustus, kiireneb ainevahetus ja hoogustub ka nende rakkude ning reaktsioonide talitlus, mis soodustavad haigusest
paranemist.
Keemiline toime tuleneb mudas leiduvatest paljudest bioloogiliselt
aktiivsetest orgaanilistest ainetest, mineraalainete ioonidest,
gaasidest jm. Need ained avaldavad mõju nahas paiknevatele
närvilõpmetele, kemoretseptoritele, millelt keemiline ärritus kandub
reflektoorsel teel üle organismi sisekeskkonnale. Mõned mudas leiduvad
ained on võimelised ka otse läbi naha tungima organismi, kus nad
enamasti nn. kofermentidena, ensüümide osistena, astuvad mitmesugustesse biokeemilistesse reaktsioonidesse. Teiste seas tungivad läbi naha ka (eriti turbamudades leiduvad) östrogeeni- ehk naissuguhormoonisarnased ained, mis toimivadki hormoonina.
Elektriline toime tekib mudakihi ja nahapinna vahel väikestest
elektrilaengutest, mis toimivad närvilõpmetele.
Mehhaaniline toime seisneb närvilõpmeid mõjustavas surves mudamähiste
all.
Radioaktiivne toime pärineb mõnedes ravimudades sisalduvatest
radioaktiivsetest isotoopidest. Väike kiiritus tugevdab organismi
kaitsereaktsioone. Mitmed uurijad peavad kõige tähtsamaks just mudaravi keemilist mõju.
Soojustoime kutsub esile naha verevarustuse paranemise, veresoonte
laienemise ja nende läbilaskvuse paranemise, see aga võimaldab mudas
sisalduvatel toimeainetel imenduda ja pääseda oma sihtkohta kas
naharetseptorites või organismi mitmesugustes elundites ja kudedes.
Mudaravi toimib paljude elundite talitlusse. Nii näiteks muutuvad
hingamine, südametegevus, neerude töö, vere koostis, immuunsus,
organismi üldine ainevahetus, soojajaotus ja -eritus,
sisenõrenäärmete talitlus. Mitmesuguste nakkuslik-allergiliste haiguste
korral vähendab mudaravi organismi liigtundlikkust. Loiult kulgevaid
kroonilisi haigusi õigesti doseeritud mudaravi parasjagu ägestab,
soodustades sellega ka kiiremat paranemist. Haiguskoldes soodustab
mudaravi tursete ja tihenenud kudede, näiteks lõikusjärgsete liidete
imendumist, vähendab valu ja põletikku. Ühtlasi ennetab mudaravi
kroonilise haiguse, näiteks liigesepõletiku ägenemist, pidurdab kulgu ja
vähendab ravimivajadust.
Mudaravi suureks eeliseks on see, et ta ei kutsu peaaegu kunagi esile
ravimitundlikkuse nähte ehk allergiat (nahasügelust, lööbeid jms.). Kui
mudaprotseduurid on ülemäära tugevad või ajastatud valesti, haiguse
liiga ägedasse perioodi, siis võib tekkida raske üldine
balneoreaktsioon: unisus või unetus, kõrgenenud erutuvus, palavik,
veresette kiirenemine ja teiste vere põletikunäitajate tõus.
Haiguskoldes, näiteks haigetes liigestes võivad haigusnähud järsult
ägeneda. Mõõdukas balneoreaktsioon vaibub iseenesest, kuid ägeda vastuse korral otsib arst abi ravimitelt. Õigesti korraldatud ravi korral
balneoreaktsioon tavaliselt ei ilmne või ei ole eriti häiriv.
Mudaravi toimele aitab tõhusalt kaasa ka sanatooriumis viibimine
iseenesest: asukohamuutus, harjumuspärasest tööst ja kodumuredest
eemaldumine, tervistav kliima ja looduskeskkond, uued muljed, uued
tutvused, kunst ja kirjandus, meelelahutused, puhkus. Nendel üsnagi
lihtsatel asjadel on üheskoos väga tugev mõju, mis loob mudaravile ja
teistele protseduuridele soodsa, võimendava tausta. Inimesel pole ju
ainult keha, mis pistetakse vanni või mässitakse mudasse, vaid ka hing
ja vaim, mis janunevad kosutust, selleks et paraneda.
Püsivaks toimeks on vajalikud korduvad mudaravikuurid mitme aasta
jooksul.
Milliseid haigusi ravitakse mudaga
LIHAS-LUUKONNA JA SIDEKOEHAIGUSED - Reumatoidartriit
- Jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi
- Mitmesugused liigesepõletikud (sealhulgas nn. reaktiivne artriit)
- Reumajärgsed liigesevalud
- Podagra
- Liigesekulumus ehk osteoartroos (sealhulgas labakäte artroosisõlmed, puusade, põlvede ja labajalgade artroos)
- Lülisamba kulumus ehk spondülartroos
- Liigeselähedaste kudede (kõõluste, kõõlustuppede, liigesekapsli jm.) haigused ehk periartropaatiad
- Traumajärgsed liigesekahjustused
- Põletikud luuümbrises (periostiidid) ja lihastes (müosiidid)
- Põletusjärgsed kootumused ehk kontraktuurid
- Troofilised haavandid
PIIRDENÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED - Närvijuure- ja närvipõimikukahjustused (nn. radikuliidid, neuriidid, ganglioniit, solariit)
- Traumajärgsed liikumis- ja tundehäired
KESKNÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED - Jääknähud pärast aju- ja ajukelmete põletikku ning laste
ajuhalvatust (laste tserebraalparalüüs, lühendina PCI)
- Peaaju ja seljaaju traumajärgsed seisundid
- Seisund pärast lülivaheketta eemaldamise operatsiooni (raskekujulise nn.radikuliidi korral)
SUGUELUNDITE HAIGUSED - Emaka ja emakamanuste kroonilised põletikud
- Põletikujärgne või emaka kergekujulise alaarengu taustal esinev viljatus
- Operatsioonijärgsed liited ja koetihendid ägeda perioodi möödumisel
- Munasarjade talitluspuudulikkus
- Krooniline eesnäärmepõletik, munandite, munandimanuste ja seemnepõiekeste põletik
SEEDEELUNDITE HAIGUSED - Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi
- Krooniline mittehaavandiline soolepõletik
- Maksapõletik
- Sapipõiepõletik (ilma sapikivideta) ja sapiteede põletik vaibefaasis
KÕRVA-NINA-KURGUHAIGUSED - Kroonilised ja limaskesta taandarenguga põletikud nina-neelus, kõrvades, nina kõrvalkoobastes, kurgumandlites
SILMAHAIGUSED - Krooniline sarvkestapõletik ehk keratiit
- Krooniline vikerkesta- ja ripskehapõletik iridotsükliit
- Krooniline pisaranäärmepõletik, eriti armkoe vohamisega
NAHAHAIGUSED - Krooniline ekseem
- Piirdunud neurodermiit ja psoriaas vaibefaasis
- Naha põletus- ja külmetuskahjustuste järgsed seisundid eriti tihkete armistumiste ja naha toitumishäirete esinemisel
Haigused ja seisundid, mille korral kunagi ei tohi teha mudaravi
(absoluutsed vastunäidustused)
- Kõik pahaloomulised kasvajad ja nende eemaldamise
järgsed seisundid
- Müoomid, fibromüoomid ja munasarja tsüstid
- Kõik vereloomehaigused
- Verejooksud ja kalduvus nendeks
- Kõik tuberkuloosivormid
- II ja III astme (keskmine ja raske) vereringepuudulikkus
- Kõrgvererõhutõve II ja III staadium
- Ateroskleroosi ja südame isheemiatõve väljendunud vormid
- Süsteemne erütematoosne luupus (üks sidekoehaigusi)
- Sisenõrenäärmete haiguste keskmine ja raske aste
- Vaimuhaigused
- Epilepsia ehk langetõbi
- Maksatsirroos
- Kõik raskekujulised neerukahjustused
- Kahheksia ehk kurtumus, haiguslik kõhnumine
- Rasedus (algusest peale)
- Närvihaigused: amüotroofiline lateraalskleroos, süringomüeelia ja väljakujunenud Parkinsoni tõbi
- Kõik nakkushaigused ägedas ja nakkavas faasis (kaasa
arvatud suguhaigused)
Haigused, mille korral mudaravi mõnikord on vastunäidustatud (suhtelised vastunäidustused)
- Kõikide mudaraviks näidustatud haiguste ägenemise faas
- Reumatoidartriidi raske vorm suurte liigesetursete ning
siseelundite kahjustusega
- Kõik südamelihase ja südameklappide kahjustused
- Südame virvendusarütmia ja täielik atrio-ventrikulaarblokaad
- Sisenõrenäärmete haigusest tingitud munasarja puudulikkus
- Abordijärgne seisund kuni esimese menstruatsioonini
- Imetamise aeg
- Seedetraktipolüübid ning maolimaskestapõletikud limaskesta moondumisega (metaplaasiaga)
- Südame, aordi ja suurte veresoonte aneurüsm
- Põetud ummistava veenipõletiku ehk tromboflebiidi
jääknähud, kui püsivad põletikuaktiivsus ja haavandid
Mis mudaravile eelneb
Tuleb määrata mudaravi näidustus. Mudaravi määrab arst siis, kui on
diagnoosinud haiguse, mille korral on näidustatud mudaravi. Seega ei
määrata mudaravi vajadust mitte haige kaebuste (seljavalu, liigesevalu)
järgi, vaid vastavalt arsti diagnoositud haigusele, sest sarnastel
kaebustel võib olla hoopis erinevaid põhjusi ning iga kord mudaravi ei
sobi.
Tuleb välistada mudaravi vastunäidustused. See eeldab arstlikku
läbivaatust, vereproove, elektrokardiogrammi, vajadusel
röntgeniülesvõtteid, ultraheliuuringuid ja eriarstide, näiteks
naistearsti, närviarsti jt. konsultatsioone.
Tuleb mudaravi õigesti ajastada. Mudaraviks sobib aeg, mil haiguse
alaäge staadium läheb üle krooniliseks. Krooniliste haiguste korral
tuleb oodata ägenemise vaibumist.
Tuleb mudaravi õigesti annustada: tuleb määrata vajalik ja sobilik
mudaprotseduuride arv ja sagedus, mudaprotseduuri ulatus (mudavann,
üldine või kohalik mähis), ühe mudaprotseduuri kestus, muda temperatuur,
sobivus teiste raviprotseduuridega ning ravimite tarvitamine
mudaravikuuri ajal. Kui haigus on ägedavõitu, määrab arst nn.
mitigeeritud mudaravi, kus muda on tavalisest veidi jahedam,
protseduurid lühemad, harvemad ja väiksema ulatusega.
Kokkuvõttes eelneb mudaravile arsti tõsine mõttetöö. Seetõttu ei ole
õige ega lubatav, et haige tellib või ostab endale mudaravi ise, arstiga
nõu pidamata. Nii tehes võib ravitoime jääda saabumata või haigus
ootamatult ägeneda.
Kuidas mudaravi tänapäeval tehakse
Muda soojendatakse vesivannis või kohastes soojendusseadmetes (kuuma vee torustikuga) paraja soojuseni. Enne protseduuri kraaditakse mudasoojust veetermomeetriga. Oluline on mitte ületada protseduuri lubatud kestust. Tavaliselt tehakse mudaravi ülepäeviti. Haigetele, kes taluvad mudaravi hästi, võib vajaduse korral määrata 45 protseduuri nädalas, s. o. igal tööpäeval. Nädalavahetusel mudaravilad tavaliselt kahjuks ei töötagi. Enamasti koosneb ravikuur 1215 protseduurist, mõnel juhul pikendatakse ravi 1824 protseduurini. Vähem kui 10 mudaraviprotseduuril ei ole mõtet.
|
