Talvel tuleb otsida ikka terviseradasid

Nimekas jooksutreener Uno Källe ütleb, talvel on meil asfaldil libe ja halb harjutada, liiklus on tihe ja autod eriti teed ei anna. Ta soovitab otsida ikka valgustatud terviseradasid, et suveks korralikult valmis olla.

Tallina Sügisjooksul ütlesid, et meie jooksukultuur paraneb, jooksjad lõpetavad rõõmsate nägudega ja pole üleliia kurnatud. On see tähelepanek viimasel ajal süvenenud?

On küll. Inimesed on hakanud õigesti mõtlema, kuidas on vaja liikuda, kuidas on vaja organismi arendada ja treenida. Nüüd on rahvajooksudeks treenimine palju läbimõeldum, inimesed teevad juba teadlikult trenni, teavad, mida rahvajooksuks vaja. Enamus, kellega olen rääkinud, on võtnud endale eesmärgi - kui ta on jooksnud kümme kilomeetrit näiteks 48ga, siis tahab joosta ka 46 minutiga. Nad on küsinud, kuidas edasi treenida. Et joosta iga kilomeeter viie minutiga, tuleb pikaajaliselt vastupidavust arendada kuue ja poole minuti jooksuga. Või jälgima pulssi, et see oleks kuskil 140-150, nii arendame pikka vastupidavust. Kui oleme paar kuud rahulikku tööd teinud, võime minna üle sellele kiirusele, milleks oleme võimelised. Nii arendame anaeroobse läve taset. Ja organism areneb edasi. Mina annaksin nõu teha niimoodi nagu teen oma õpilastega. Kui annan kümme korda joosta 400 m üle 200 m sörkjooksu, siis hoiatan ühtlasi, et kui õpilane hakkab tundma väsimust, siis ta kohe ka ütleb. Lasen siis veel korra joosta ja lõpetan. Ütleme, kuuendal korral mu õpilane väsis, annan seitsmenda korra veel, et ta natuke ikka kannataks ka ja harjutaks südamelihast. Kümmet korda ei tee, võib tulla ületreening.

Üksvahe tundus, et meie rahvajooksude osavõtumaksud kasvavad liiga kiiresti - tippmehed saavad muidugi auhindu, kuid teised jooksevad ju ainult terviseks. Praegu tundub, et tervisejooksjaid jätkub ja osavõtumaksud ei takista.

Arvan ka nii. Sellepärast inimesed võtavadki jooksudest osa, et teha mingi kokkuvõte oma ettevalmistusest. Kui nad ei võistleks, siis ei saaks teada, taluksid ainult treeningtööd. See on väga monotoonne ja rõhub organismi. Kuid üle kuuekümnestel ei soovitaks eriti kiirust arendada, parem on joosta ikka oma mõnuks. Kui vanus tõuseb, peame sellega arvestama, võib-olla kiirust allagi võtma.

Suvel heade ilmadega pole raske kilomeetreid koguda, kuid mida teha, kui lumi maas ja teed libedaks lähevad? Tippmehed kurdavad, et Eestis on siis väga raske harjutada - tuleb minna soojemasse kliimasse. Rahvasportlastel sellised võimalused puuduvad. Kuidas nad siinses niiskuses ja libedaga end ei vigastaks?

Seni, kuni lumi maha ei tule, saab metsaradadel joosta. Lumega on juba väga raske joosta seal, kus puujuurikad väljas - võime jalga väänata või libiseda. Kes jooksevad samadel radadel lumekattega edasi, peavad väga ettevaatlikud olema. Kiirused tuleb kindlasti alla võtta, et vältida traumasid. Soovitaksin selliseid spordibaase nagu on Tallinnas Külmallika 15 Nõmme spordikeskus - seal on suusarajad, kus võib jala maha panna ükskõik kuidas ja jalga välja ei vääna. Rajad on korralikud ja korras. Või siis harjutada Pirital, kuhu linnaosavalitsus ehitas valgustatud raja.

Mis mulje sest hiljuti avatud rajast jääb?

Väga hea mulje. Minu juures jooksu harjutav viievõistleja Imre Tiidemann käis ja proovis raja ära. Ta jäi rahule. Arvan, et rahvasportlastele on see rada ideaalne. Oleks väga hea, kui kõigis linnaosades oleksid sellised valgustatud terviserajad, kuid kellel niisugust võimalust lähedal ei ole, peab sõitma ja kasutama olemasolevaid. Teine tähtis asi - kui lumi tuleb maha, tuleb valida hoolega rantidega jooksususse, et ei oleks libe. Suured randid aitavad hoida paremini maaga kontakti, sileda tallaga sussidega võid libiseda igal ajal. Talvel on meil asfaldil halb joosta, liiklus on väga tihe, autod eriti teed ei anna. Seepärast tuleb otsida ikka valgustatud terviseradasid. Kui on paks lumi maas, soovitan hoopis suusatada, veidi ka joosta asfaldil või jalgrattateedel.

Millised suured rahvajooksud Eestis on parima korraldusega, kuhu on jooksjatel põhjust eriti püüelda?

Esmajärjekorras Tartu Sügisjooks ja Tallinna Sügisjooks. Need vastavad enam-vähem rahvusvahelisele tasemele. Sellise taseme puhul on oluline, et igasse distantsipunkti saaksid sõita ka kiirabiautod, kui kiiresti abi vaja. Tallinna Sügisjooks on praegu kõige kõrgemal tasemel, siis tuleb Tartu oma, siis teised. Ümber Ülemiste järve jooks on ka väga hästi korraldatud.