Kuidas käia saunas õigesti?
Saunas käimisest tekkivat head enesetunnet teab ilmselt igaüks, kes seda proovinud on. Saunas ei saa puhtaks mitte ainult ihu – see justkui puhastaks ka hinge. Ehkki sauna kasulikkuses olid veendunud juba vanad eestlased, on selle kohta tänaseks tehtud ka hulganisti teadusuuringuid. Jyväskylä ülikooli kardioloogiaprofessor Jari Laukkanen vedas eest 2018. aastal avaldatud enam kui 70 teadustööl põhinevat metaanalüüsi, millest tehti järeldusi sauna tervisekasude kohta, kuid mis veel tähtsam – kuidas saunas õigesti käia.
Meie kehale meeldib regulaarsus
Üks tähtsamaid faktoreid on regulaarsus. Nii nagu süüa tuleb regulaarsete intervallidega, magama minna iga päev enam-vähem samal ajal iga päev ja liikuda iga päev, käib märskõna regulaarsus ka saunas käimise kohta. Kõige kasulikum on saunaskäik tervisele siis, kui leili võetakse vähemalt neli korda nädalas ja vähemalt 20 minutit järjest, sest südametöö ei kiirene hetkega. Sealjuures ei pea saun olema kõrvetavalt kuum. Soovituslik on, et temperatuur jääks vahemikku 75–85 °C.
Teine oluline faktor saunas käimise juures on vesi. Higistades tuleb pidevalt vett juua, et organismi veevarusid taastada. Halba ei tee ka see, kui leili võtmise vahel duši all end jahutamas käiakse, kuigi see ei asenda vee joomist. Samas peab olema ettevaatlik näiteks jääauku hüppamisega. Külm aeglustab südametööd, samas kui saunas käimine seda kiirendab. Järsk kontrast võib olla ohtlik, eriti inimestele, kel on südamega probleeme.
Saunaskäimise tervisekasud
Mida head regulaarne saunaskäimine siis õigupoolest kaasa toob? Laukkaneni analüüs näitas, et regulaarne saunaskäik vähendab mäluga seotud haiguste nagu Alzheimeri tõve ja dementsuse tekkimise riski. Lisaks parandab see kopsude tööd. See võib omakorda aidata kergemalt hingata näiteks astmaatikutel või bronhiiti põdenud inimestel. Ehkki analüüs on tehtud enne koroona-aega, ei saa varasemate uuringute põhjal välistada, et saunaskäik ka koroonast vaevatud kopsudele mõningast leevendust ei võiks pakkuda. Laukkaneni analüüs näitas, et regulaarsed saunatajad haigestuvat harvem külmetushaigustesse, grippi ja kopsupõletikku.
Saunas käimise kasulik mõju on võrreldav mõõduka või suure intensiivsusega treeninguga. See ei tähenda muidugi, et saunas käimine asendaks treenimist. Mõju on võrreldav selles osas, et sarnaselt treenimisele langetab regulaarselt saunas käimine kõrgvererõhutõppe ja teistesse südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski ning vähendab infarkti saamise võimalust. Seda siis juhul, kui saunas käiakse vähemalt neli korda nädalas. Veel vähendab see keha üldist põletikulisust ja oksüdatiivset stressi.
Saun leevendab liigese- ja lihasehädased nagu osteoatriiti, reumatoidartiiti ja fibromüalgiat. Ehkki saun ei ravi kedagi terveks, leevendab see valu. See aitab ka krooniliste peavalude vastu. Kuigi sauna stressi maandav mõju vajaks Laukkaneni hinnangul edasist uurimist, ei ole see välistatud, sest saunaskäiguga vallandub kehas rohkem endorfiine, mis on teadupärast tuju parandavaid hormoonid.
Millal tuleks saunaskäimise suhtes ettevaatlik olla?
Saunas käimine ergutab südame- ja veresoonkonna tööd. Ettevaatlik tuleks olla väga madala vererõhuga, juba südamehädade all kannatavatel inimestel ja südameklapi probleemide korral. Neil juhtudel tuleks enne sauna minemist kindlasti arstiga nõu pidada. Sauna peaks vältima palaviku või muude ägedate põletike korral ning siis, kui ollakse äsja mõnel operatsioonil käinud.
Ehkki see on väga levinud, ei käi omavahel kokku saun ja alkohol, sest viimane on organismi koormav. Sellele lisanduv koormus saunast on südamele ränk. Seda illustreerib kõnekalt Soome statistika, mille põhjal oli suurem osa saunas infarkti saanutest tarbinud samal päeval rohkelt alkoholi.