Vähene energia ja tüdimustunne 25.11.12 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere!
Mure on selles, et olen juba mõnda aega olnud depressiivses seisundis ega suuda enam sellest välja tulla. Igasugune elurõõm ja energilisus on kadunud. Selle asemel tunnen apaatsust ja tüdimust kõigest. Isegi inimestega enam suhelda ei taha, pigem olen hakanud neid hoopis vältima ja istun võimalikult palju kodus. Iga kohustus koduski nõuab minult ülimat pingutust. Suurema osa ajast pikutangi diivanil, sest pole energiat tegeleda nende asjadega,mis varem pakkusid naudingut. Igasugune huvi on kadunud. Jah ma käin ka vahel väljas jalutamas ja see parandab mu enesetunnet, aga ainult teatud ajaks. Samuti ka mõtlemis- ja keskendumisvõime on raskendatud. Kogu aeg heietan negatiivseid mõtteid, mis tekitavad lootusetusetunnet. Need käivad mul nagu lainena üle pea ja siis ma nutan ja nutan. Mõni päev on jälle kergem, aga siiski ei suuda ma taastada oma energiavarusid ja selline tüdimus ja tuimus, millest ma ei suuda vabaneda. Olen proovinud ja katsetanud erinevaid asju, aga miski ei tööta ja kui aitavad, siis ainult ajutiselt. Toitun muidu tervislikult, võtan toidulisandeid ja olen püüdnud ka teadlikult oma mõtteid kontrollida, aga ikka ja jälle kukun läbi. Viimase aasta pidevad pettumused üksteise järel ei lase mul enam oma ellu midagi head oodata.
Tahan ja igatsen oma ellu mingit uut eluetappi. Juba mitu kuud on lapsesaamine plaanis. Arvan, et see on just see, mis muudaks mu elu ja depressioon kaoks, aga seni pole veel õnnestunud rasestuda ja siis jälle tunnen hirmu, et äkki ei õnnestugi, äkki jään lastetuks ja siis juhtub see, et satun jälle sellest mõttest masendusse. Selline tunne, et õnn põgeneb mu eest. Olen ka mõelnud, et vbl vajan tõesti ma antidepressante, et välja tulla antud seisundist, aga samas ei saa ma seda endale ju lubada, kui soov on rasestuda, sest need ei sobiks omavahel kokku. Oodata ka enam ei saa, sest vanus ei luba seda enam. Mida ma ometi tegema peaks??
Ette tänades!

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist,
peab nentima, et olete olnud iseendale parim analüüsija ja diagnostik ning kirjeldate üpris klassikalist kliinilist depressiooni. Üks selle haiguse kõige tülikamaid asjaolusid ongi see, et inimene ei tule enam iseenda ehitatud kurbadest ning negatiivsetest mõtteringidest enam oma jõuga välja: mida enam tema mõtleb, seda enam süvendab see masendust, millest omakorda tekivad kurvad mõtted ja niimoodi lõputult see kurbus kurbust sünnitabki. Kindlasti saab öelda, et Te olete iseenda jaoks juba kõik võimaliku ära teinud: tervislik toitumine, toidulisandid, püüd oma mõtteid korrastada, aga depressioon ongi selline salakaval seisund, mille puhul oleks hädatarvilik kõrvalseisja abi. Kindlasti tuleks oma muredest rääkida oma perearstile, kes oskab Teile soovitada erinevaid võimalusi sellest väljatulemiseks. Ka tänapäevased antidepressandid on vajadusel üks täiesti mõeldav alternatiiv, nende kasutamine samal ajal , kui rasedust planeerite, ei ole 2 üksteist välistavat olukorda. Seda enam, et rasedusega kaasnevad hormonaalsed muudatused võivad väljaravimata depressiooni hoopiski süvendada.
Lugupidamisega
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik?