| Kuhu minna hambaravile?
Tänapäeval on võimalusi rohkem
kui üks. Valik seab raskustesse.
Õige hooldus jätab tihti soovida
kuid just see on võimalus
raha kokku hoida. Esimene mõistlik käik oleks ligemasse polikliinikusse või
hambapolikliinikusse, maal elavatel lastel maakonnakeskuse hambatohtri
juurde. Ka eraarstid otsivad täna juba viise, kuidas lastele tasuta või
odavamat teenust pakkuda.
Hammaste saatus lapsepõlveharjumustest
Veel mõne aasta eest ei saanud suur hulk (maa)lapsi arsti juurde.
Põhjusi oli mitu koolides pole igal pool enam arste, osadel emadel
polnud raha, osadel huvigi mitte. Kuidas on olukord nüüd?
Hambaarst Marina Koskinen, kes töötab Meremäel, Oisus ja Tartus nii
laste kui täiskasvanutega, arvab, et raha taha praegu küll enam üksi
ravi ei jää. Kui lapse vanemad hoolitsevad oma hammaste eest, on usinad
ja korralikud arsti juures käijad, siis on ka nende laste jaoks oluline,
et suu oleks korras. Hoolikate vanemate laste hammastes on augud juba
väiksena parandatud, mis tähendab, et ravi ei lähegi teab kui kalliks
isegi eraarsti juures. Ekslik on seisukoht, et mis neist piimahammastest
ikka ravida, nagunii tulevad kiiresti suust ära. Lapsepõlveharjumustest
algabki tegelikult hammaste saatus. Teatud puhkudel kasutab doktor
Koskinen isegi mõistet "pärilik pesematus", mis tähendab, et kui vanemad
ei hoolitse hammaste eest, kannatavad selle all lapsed ilminguks on
sagedasti igemepõletik. "Katt hammastel on heaks kasvupinnaks kurjadele
bakteritele," ütleb ta. "Kui lasteaiaealisel lapsel on hambakatt, peaks
lapsevanem aitama tal hambaid pesta. Seda on praktiseeritud näiteks
Soomes."
Hambaarst ei ole koll, ütleb hambaarst Ülle Russak. Juhtub, et lapsed
kardavad hambaarsti, sest kõik kardavad. Hambaarstitooli tuuakse
alatihti koledaks näiteks. "Hambaarstiga hirmutamisest ei ole kellelegi
kasu. Kui laps ei tee suud lahti, ei saa arst tööd teha,"tõdeb doktor
Russak. Laste vanemate jaoks on oluline tuimestav süst, aga lapsed
kardavad just seda mõnikord rohkem kui hambapuuri.
Ortodontia ehk hambarea korrektsioon
Ortodontiaga on maapiirkonnis paraku kehvemad lood kui hambaraviga.
Doktor Koskinen: "Tublisti pooled nähtud laste hammaskonnast vajaksid
korrektsiooni. Ortodontia on aga praegu kindlasti kallim kui ravi.
Esmaabi korras saab koolutajad siiski iga laps, kes seda vajab. Teatud
diagnooside puhul saab abi tasuta ühe elemendiga plaadikese vähemalt.
Häda on aga selles, et niisugust tüüpi hambakoolutajaid, mida saab
kergesti ära võtta ja jälle tagasi panna, lapsed korralikult ei kanna.
Suust välja võetud, juhtub nendega ikka midagi: kord sööb koer ära,
kord istub keegi peale. Nii ei ole ka soovitud tulemust."
Breketid, mitteeemaldatavad hambaklambrid, on paremad tulemust näeb
mõne kuu pärast. Breketite hind aga ulatub tuhandetesse kroonidesse.
Praegu odavamat lahendust kahjuks ei ole.
Ortodontia on keeruline ja õppima peab kaua, seepärast on ka ortodonte
vähe. Pole kahte ühesugust suud, hambarea muutmise järel muutub näo
kuju, lõualuu, kogu süsteem. Seetõttu on ortodontia vastutusrikas, samas
kallis töö. Eriväljaõppe on saanud vaevalt kümmekond arsti kogu Eesti
peale. Seni, kuni esmaabi- ja raviprobleemid pole lahendatud, jääb
ortodontia suurem levik tulevikku.
Õige hooldus
"Veidi alla kümneaastaste laste teadlikkus on kõrge, mis puudutab
hambaharju ja -pastasid. Nad teavad näiteks, et hambaniit on efektiivsem
kui hambaork. Üht nad siiski ei tea," resümeerib hambaarst Silvia
Kallas, "seda, kuidas täpselt hambaid pesta. Hammastel on viis erinevat
pinda, üleval ja all, ning kõiki tuleb eraldi ja hoolega harjata."
Marina Koskinen soovitab nippi, mida ta ise järgib: pane mängima oma
lemmiklaul ja täpselt senikaua, kuni see kestab, nühi hoolega hambaid.
Ülle Russak meenutab veel, et hambaarsti juurde tulles olgu hambad alati
värskelt pestud. Ning et hambaharja peaks vahetama mõne kuu tagant.
Lapse hambahari peaks olema väike ja pehme, et igemetaskud hästi puhtaks saaksid. Hambaharjale on peale kirjutatud, kas see on soft ehk pehme, medium ehk keskmine või hard ehk tugev. Hard-tüüpi harjad on siiski vaid proteeside jaoks.
Kui laps kipub pastat alla neelama, oleks parem, kui pasta floori ei
sisaldaks, vaid olekski pisikestele mõeldud. Erinevate firmade poolt
pakutavate pastade vahel tegevarstid ühte teisele tugevasti eelistada ei
oska kõik tänapäeva pastad on enam-vähem ühesuguse toimeefektiga.
Erandi moodustavad Parodontaxi tooted põletikulistele igemetele (sama
firma toodab ka tundlikumaid harju).
Lahendus rahaprobleemile
Üldpolikliinikutes on laste hammaste ravi tasuta. Küll on mõnedel
puhkudel plommide ehk täidiste eest vaja endal maksta. Tallinna
eraarstid, kel on leping haigekassaga, teevad kuni 10-aastastele lastele
tasuta ravi: haigekassa maksab kinni valguskõvanevad täidised, mida
tavaliselt kasutatakse, samuti ortodontilise ravi. Maapiirkondades
maksab haigekassa õppivatele lastele hambaravi (ka eraarsti juures)
kinni kuni 18. eluaastani. Hambaravi saab nõutada lähimast paigast, kus
hambaravitool asub, kuid pikemaajalist ravi vajava või keerulisema häda
korral tuleb pöörduda maakonnakeskusse
Veel kord: kui suud väga hukka minna ei lase, ei ole ka suuri
väljaminekuid ette näha.
Ülle Russak: "Kui lapsevanemad on leidnud endale sobiva ja
usaldusväärse hambaarsti, võiks ka lapse sama arsti juurde viia. Mitte
et geneetika väga palju määraks, rohkem ikka toitumisharjumused ja
hügieen, mõnevõrra ka põetud haigused. Vanematele oleks lihtsalt kasulik
näha oma harjumuste mõju laste hammastel."
Ja veel kui keset ravi juhtub raha otsa saama, soovitavad arstid
siiski pigem ravi jätkama tulla kui pooleli jätta. Eriti, kui tegu on
lastega.
|
